11.03.2019 Esmaspäev

Pandikirjad taaselustavad kohalikku võlakapitaliturgu

Kaarel Eller, rahandusministeeriumi õigusosakonna juhataja.
Kaarel Eller, rahandusministeeriumi õigusosakonna juhataja. Rahandusministeerium

Uue seaduse eesmärgiks on luua õiguslikult usaldusväärne keskkond Eestis krediidiasutustele pandikirjade emiteerimiseks ning pandikirjade turu toimimiseks.

Riigikogu võttis eelmise aasta lõpus menetlusse pandikirjaseaduse eelnõu. See eelnõu sulgeb olulise lünga Eesti kapitaliturul. Kõnealune eelnõu peaks huvi pakkuma ka audiitoritele.

Pandikirja omanik on eelisseisus

Mida aga pandikirjad endast täpsemalt kujutavad? Pandikiri on eriliigiline ja madala riskiga võlakiri, mida saab emiteerida üksnes pank. Selle võlakirja tagatiseks on eelkõige panga nõuded eluasemelaenu saajate vastu. Samuti võivad selle võlakirja tagatisteks olla ka nõuded ärikinnisvaraga tagatud laenu saajate vastu ja laenunõuded riigi või kohalike omavalitsuse üksuste vastu. Kui pank on väljastanud eluasemelaenu või andnud laenu mõnele kohalikule omavalitsusele, siis saab ta neid nõudeid kasutada pandikirjade tagatisena.

Seejuures ei taga aga konkreetsest laenulepingust tulenevad nõuded ühte konkreetset pandikirja, vaid need nõuded moodustavad kogumis pandikirjade tagatisvara. Pandikirja tagatisvara üle arvestuse pidamiseks peab pank looma tagatisregistri.

Mis teeb pandikirja eriliseks, on selle madal risk. Peamiselt vähendab riske pandikirjainvestorite jaoks kahekordse tagatuse mehhanism. See tähendab, et tavaolukorras on pandikirjainvestoril nõue panga vastu. Pankrotiolukorras rahuldatakse aga tema nõuded rahavoogude arvelt, mis laekuvad tagatisvaralt. Ehk teisisõnu öeldes, tagatisvaraks olevate laenude tagasimaksed lähevad ainult pandikirjaomanikele. Nende arvelt ei saa rahuldada teiste panga võlausaldajate nõudeid.

On oluline rõhutada, seadus ei muuda eluasemelaenu võtjate õigusi ja kohustusi. Kui eluasemelaenu võtja laen lisatakse pandikirjaportfelli, siis peab laenu samamoodi edasi teenindama vastavalt kokku lepitud maksegraafikule.

Miks on pandikirju vaja?

Pandikirjade ajalugu ulatub tagasi 18. sajandisse. Pandikirjaseaduse eelnõu seletuskirjas tuuakse esile, et pandikirjad arenesid välja põllumajanduse rahastamisest ja järk-järgult kasvas sellest kinnisvara, laevade, lennukite ning avaliku sektori laenude finantseerimise meede. Kahe ja poole sajandi jooksul on pandikirjad levinud üle maailma ning Euroopas puudub pandikirjade õigusraamistik veel lisaks Eestile vaid mõnes üksikus riigis. Ka Euroopa Liidu tasemel on märgatud pandikirjade kasulikkust kapitaliturgude jaoks, mistõttu avalikustas Euroopa Komisjon 2018. aastal pandikirjadirektiivi eelnõu.

Kõnealuse pandikirjaseaduse jõustumise ja finantsinstrumendi kasutuselevõtmise positiivne mõju seisneks konkreetselt järgmises:

  • suureneks finantsstabiilsus, sealhulgas muudaks see Eestis tegutsevad Skandinaavia tütarpangad vähem sõltuvaks oma emapankadest;
  • arendaks laiemalt Eesti kapitaliturgu, kuna tekib võimalus investeerida madala riskiga võlakirjadesse. Pandikiri võiks olla sobilik instrument investeerimiseks muu hulgas meie pensionifondidele. Ühtlasi tekitatakse välisinvestorites suurem huvi Eesti kapitaliturgude ja seeläbi laiemalt Eestisse investeerimise vastu;
  • tõhustaks Eesti krediiditurgu, suurendades eelkõige Eesti ettevõtete võimalust saada rahastatust ka majandussurutise tingimustes. Praktika on näidanud, et finantskriisid ei ole märkimisväärselt vähendanud pankade võimalusi pandikirjadega raha kaasata. Nõnda on võimalik tagada laenuraha olemasolu ka keerulisemas olukorras.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes