02.04.2019 Teisipäev

Renditööjõud eelised ja puudused

Keijo Lindeberg,  vandeadvokaat ja Johanna Rähn,  jurist
Keijo Lindeberg, vandeadvokaat ja Johanna Rähn, jurist Advokaadibüroo LINDEBERG
Kui tööandja on tööjõu vahendaja, võimaldab see vältida töötajate värbamise protsessi ja hoida kokku sellega kaasnevate ressursikulude arvelt.

Klassikalise töösuhte kõrval on järjest populaarsemaks muutunud renditöö, mille puhul on tööandja tööjõu vahendaja. Seega ei ole klassikalist kahepoolset töösuhet, vaid on hoopis kolmepoolne suhe, kus tööandja ning kasutajaettevõtja on erinevad isikud. Töötajal on tööleping tööandjaga, kellel on omakorda võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga tööjõurendiks. Sellisel töökorraldusel on kasutajale kindlasti palju eeliseid, näiteks uute töötajate lihtsam ja kiirem kaasamine, võimalus kasutada ajutist tööjõudu ning piiratumad tööõiguslikud kohustused. Teisalt pakub klassikaline kahepoolne töösuhe mõlemale poolele rohkem turvalisust ja kindlustunnet toimiva töösuhte püsimises.

Ettevõtlusriskide maandamine

Renditööjõu kasutamine võib pakkuda kasutajaettevõtjale võimalust kasutada tööjõudu ilma mitmete sellega kaasnevate riskideta. Näiteks ei pea kasutajaettevõtja arvestama võimaliku tööjõupuudusega ettevõttes, kui on haiguste või puhkuste hooaeg. Reeglina on renditöö vahendaja kohustus tagada, et töötajate haiguste ning puhkuste ajal oleks kasutajaettevõtjal olemas asendustöötajad. Peale selle võimaldab renditööjõu kasutamine vältida mõneti keerulist ja riskantset töötajate värbamise protsessi ning hoida kokku sellega kaasnevate ressursikulude arvelt.

Kasutajaettevõtja saab anda renditöö vahendajale kirjelduse või vajalikud kriteeriumid, mida töötaja peab täitma, ega pea seejuures täies mahus läbi tegema tööjõu otsimist n-ö tänavalt. Kasutajaettevõtjal on ka võimalik tööjõuvajaduse vähenemise korral mitte järgida töölepingu seadusest tulenevaid nõudeid ning töölepingu ülesütlemise korda, vaid lähtuda enda ja tööjõu vahendaja vahelisest võlaõiguslikust lepingust.

Töötaja alluvus renditööl

Töötaja on kohustatud peale töölepingust tulenevate kohustuste täitma ka kasutajaettevõtja ees töösuhtele omaseid kohustusi (nagu näiteks ärisaladuse hoidmine ning üldiste tööeeskirjade täitmine). Kasutajaettevõtja määratleb üldjuhul tööohutuse ning töötervishoiuga seotud nõuded ning annab töötaja tööülesannete sisuga seotud korraldusi.

Kuivõrd töö sisulise poole pealt juhatab töötaja tööd peamiselt kasutajaettevõtja ning töötaja tegutseb iga päev kasutajaettevõtja juures, võib kasutajaettevõtja ning töötaja vahel kujuneda klassikalisem tööalane suhe kui töötaja ja tööandja vahel. Sellegipoolest on oluline märkida, et töölepingu seaduse § 17 lõikest 5 tuleneb, et kui tööülesandeid täidetakse renditöö korras, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi ning juhul, kui tööandja ja kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu, täidab töötaja eelkõige tööandja korraldusi. Seega on tööandjal siiski õigus lõplikult määrata töötaja tööelukorraldus ja see võib tekitada segadust nii alluvusküsimustes kui ka üldiselt töökorralduses.

Kahju hüvitamise kohustus renditööl

Renditöötaja töötab kolmanda isiku juures, olemata kasutajaettevõtjaga töösuhtes, mistõttu ei ole töötajal kasutajaettevõtja ees kõiki töösuhtest tulenevaid kohustusi, näiteks tööandjale töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine. Igasugune töötaja tekitatud kahju hüvitamise kord peaks olema kokku lepitud tööandja ja kasutajaettevõtja vahelises võlaõiguslikus lepingus. Töölepingu seaduse § 76 lg 1 järgi peab tööandja juhul, kui töötaja vastutab tööülesannete käigus tekitatud kahju hüvitamise eest, vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustustest ning täitma need kohustused ise. See tähendab, et töökohustuste rikkumise korral peab kasutajaettevõtja pöörduma rendiettevõtja poole, kes peab talle kui kolmandale isikule hüvitama enda töötajate tekitatud kahju.

Seega ei ole kasutajaettevõtjal kuidagi võimalik nõuda töötajalt töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, mis võib kasutajaettevõtja jaoks olla nii eelis kui ka puudus. Eelkõige olukorras, kus kasutajaettevõtja ja rendiettevõtja vahel on sõlmitud põhjalik võlaõiguslik leping, võib sellist lahendust pidada kasutajaettevõtja jaoks oluliselt paremaks, kuna rendiettevõtja maksejõud on eelduslikult märkimisväärselt parem kui töötajal ning kasutajaettevõtja ei pea arvestama töötaja varalise vastutuse regulatsioonist tulenevate rohkete piirangutega.

Renditöötaja ja tähtajaline tööleping

Tööandjal on töölepingu seaduse § 28 lg 2 punkti 9 alusel kohustus teavitada töötajat tema teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest kasutajaettevõtja juures, kus töötamine võimaldaks tähtajatu töölepingu sõlmimist.

Teavitamise korra võib samuti kindlaks määrata kasutajaettevõtja ja tööandja vahelises võlaõiguslikus lepingus, kuivõrd kasutajaettevõtja teab enda ettevõttes vabanenud töökohtadest ning suhtleb tihtipeale ka töötajaga tihedamalt.

Seega on tööandjal kohustus anda töötajale teada võimalusest sõlmida tähtajatu tööleping ning lõpetada töösuhe renditöötajana, astudes kasutajaettevõtjaga kahepoolsesse töösuhtesse. Rendiettevõtjad ehk tööjõu vahendajad sõlmivad tavaliselt enda riskide maandamiseks töötajaga iga kasutajaettevõtja juures töötamise jaoks eraldi tähtajalise töölepingu, kuigi seejuures peaks silmas pidama töölepingu seaduse §‑st 10 tulenevaid piiranguid. Silmas tuleb pidada, et tööandja saab ühe töölepingu raames kohaldada töötajale katseaega ainult üks kord. Kui töötaja läheb sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal üle tööle teise kasutajaettevõtja juurde, siis uut katseaega talle kohaldada ei saa.

Töötervishoid ja ohutus

Kasutajaettevõtjal on kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine enda ettevõttes, olgu tema ettevõttes tööl tema enda töötajad või renditud tööjõud.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 alusel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja, välja arvatud renditööjõu puhul, kus lasub vastav kohustus kasutajaettevõtjal.

Kasutajaettevõtja tunneb enda loodud ning korraldatud töökeskkonna iseärasusi ning ohutegureid, mistõttu peab kasutajaettevõtja töö korraldamisel arvestama võrdselt kõigi töötajatega, olenemata sellest, kas tegu on renditööjõuga või mitte.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lõikest 1 ja § 13 lg 1 punktist 7 tuleneb samuti, et kasutajaettevõtte kohustus on korraldada töötajate tervisekontroll juhul, kui töötaja puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga või tegu on muul moel tervist kahjustava tööga.

Tööandjal ja kasutusettevõtjal on võimalik sõlmida sellekohane kokkulepe, et tervisekontrolli korraldab kasutajaettevõtja, kuid rendiettevõtja kulul. Sellisel juhul läbib renditöötaja sama tervisekontrolli nagu kasutajaettevõtja töötajad ning töötajate erinev kohtlemine on välistatud. Ühtlasi aitab see tagada, et kasutajaettevõtja ei pea tegema renditöötajate tervise kontrollimiseks ebamõistlikke kulutusi.

Sarnaselt tervisekontrolliga on võimalik kokkuleppe teel määrata töötajale väljaõppe andjaks kasutajaettevõtja, kuivõrd töö toimub tema loodud töökeskkonnas ja tema tööohutuseeskirjade järgi. Seejuures on aga oluline teada, et tööandjal on õigus kontrollida väljaõppe taset, põhjalikkust ning vastavust töö iseloomule, sest tööandja vastutab lõppkokkuvõttes töötaja tervise ja elu eest.

Kokkuvõte

Renditööl on küll mõningaid erinevusi töösuhte dünaamikas ning kohustuste spetsiifikas, kuid kokkuvõttes on siiski tegu töösuhtega. Kuigi kasutajaettevõtja jaoks on renditöö puhul tegu ettevõtlusriski mõneti maandava meetmega, võib sellel olla ka kasutajaettevõtja jaoks puudusi, näiteks töökorralduste kontrolli või töötajaga sõlmitava lepingu tingimuste määramise osas. Nii töötaja kui ka kasutajaettevõtja töökeskkonda ning tööelukorraldust mõjutab paratamatult üks lisandunud ettevõtja, kelle äriline eesmärk ongi enda jaoks võimalikult efektiivselt ja tulusalt töötaja ning kasutajaettevõtja vahelist töösuhet korraldada.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes